Eelmisel talvel sai emale õmmeldud pajakinnas- ja lapp. Kuna kangast jäi üle alustasin laualina, alustasin ja siis see vedeles kapis kuni eilseni, ju siis oli tema aeg kätte jõudnud. Sai teine selline jõululine, tehes puges hinge mõnus jõuluärevus ...nii mõnus, et unustasin isadepäeva. Mees tuli poest kommidega, ma tänasin Teda viisakalt, pistsin pooled maiused põske ja õmblesin edasi, ei mina vihjest aru saanud:( VABANDUST!!!!!!! Ohutuks kokkamiseks!

Uskumatult palju päikest on olnud võimalus nautida viimastel päevadel. Tarisin püünele päikest nautima ka oma mõningad poolikud tööd. PEOGA VÄRVE Töö on poolik kuna valge kanga varud olid kasinad, kuid küll ma varsti poodi röövima jõuan. Kiusatus jätkata on suur aga pole aega poodi minna:( KOHUSTUS Töö mis TULEB valmis teha, jope pojale. Materjalid on olemas aga soov teha puudub. Ma tean, et see tuleb ruttu valmis teha, egas külmapoisid marsil ela. PIINLIK See on teine kampsun mis minu varrastelt maha saab kootud, see ei ole piinlik! Olen seda teinud poolteis aastat, vot see on piinlik! Vaatamata sellele olen uhkusest kummis ja olen veendunud, et juba sel aastal saab minu kaasa seda trööpama hakata:)