pühapäev, jaanuar 10

Möödunud suvest meenub mulle kaunis päikeseküllane suvepäev! Olin teki heinamaale laotanud, hein oli kõrge ja meeldivalt lõhnav, päike silitas mu paljaid õlgu ja .....ja seal ma siis õppisin kudumist. Seal Järvamaal, kuhu mu ema on alati tagasi soovinud ja minulgi on sääl väga hea olla. Just seal sain ma selgeks kudumise, kus lõng jookseb varrastele üle paremakäe nimetissõrme! Mulle tundub, et nii on ainuõige kududa! Minu vanaema kudus nii, ema koob nii ja mine tea ehk hakkab ka minu pisike Ann nii kuduma. Mulle meeldis lapsena seda vaadata, kui ema oma konksus näpuga vibutas, ma ei saanud aru kuis ta oskab. Oli teisgi asju. Ei jõudnud ma oma ema tarkust ära imestada kui me bussi ootasime. Kuidas ta teab, et me peame just siin pool teed olema aga mitte teiselpool. Ma ei saanud sellest aru..... mäletan, et mõtlesin seda.
Nüüd, kus konksutamine on selge, tunnen tõsist rõõmu kudumisest. Olid ajad, mil pidasin seda väga igavaks tegevuseks. Tore, et see enam nii ei ole!
Tegin detsembris enesele mõnusa kehakatte. Tulemus on hea, minu väikese kogemuse juures. Käiste soonikud pean uuesti tegema, käsi liigutades tunnen, et viimane rida on liiga jäigalt tehtud aga on pisike viga :)


Idee: Revelry
Lõng: Novita 7 Veljestä Bröder
Vardad: 4mm









Kududes sai mulle selgeks, et edasine elu ilma alljärgnevate vidinateta pole mõeldav :) ja nii need meisterdada tuligi.
Silmusemarkerid



Ja üks võlg! Ann sai juba suvel endale kauni mütsi. Olen tahtnud sellega juba ammu eputada aga ma ei osanud panna linki tegija blogisse. Ilutegija on tuntud oma võrratute töödega, minge ja vaadake! Anni müts on talveks väheke õhuke aga kuna minu noor daam nõuab just seda mütsi siis, tuleb meil seda teise mütsi peal kanda :)

Mütsist ka väheke parem pilt



1 kommentaar:

Heidi ütles ...

Nii armsad pildid !! Mul on väga hea meel, et müts pisipiigale meeldib ja nii palju kasutust leiab :))
Ilutegija(Heidi)